Need on kontrollväärtused, mida kasutatakse selleks, et hinnata kokkupuute taset õhus, mida inimene võib teatud aja jooksul sisse hingata. Neid väljendatakse teatava keemilise aine kontsentratsioonina õhus kindlaksmääratud aja jooksul. Arvatakse, et ainult kokkupuude kõrgema kontsentratsiooniga või pikema aja jooksul põhjustab tagajärgi tervisele.
Sommaire
Kuidas on TLV-d määratud?
Alates direktiivist 98/24/EÜ on VLEPid kehtestatud ohtlike ainete tervisemõju ja töökeskkonna kokkupuute taseme vahelise seose teadusliku hindamise alusel. Väärtuse piirnormide kehtestamise võrdlusperiood on kas 8 tundi 8-tunniste piirnormide puhul või 15 minutit lühiajaliste piirnormide puhul.
Millised on erinevad VLEPi tüübid?
On olemas kahte liiki regulatiivseid piirväärtusi:
- piirav VLEP, mis isegi madala kokkupuute taseme korral kujutab endast terviserisk. Tööandjad võivad rikkumiste eest saada karistusi. Need on sätestatud riiginõukogu määrusega ja lisatud tööseadustikku.
- Soovituslikud OEL-piirnormid põhinevad üksnes meditsiinilistel uuringutel, mis määravad kindlaks netokünnisväärtuse, millest allpool ei ole ainega seotud ohtu tervisele.
Kuidas VLEPi jälgitakse?

ELVsid jälgitakse õhuanalüsaatorite abil. Olenemata sellest, kas tegemist on karbi, sondi või õhuanalüsaatoriga, peab seade asuma kohas, kus saasteaine on olemas. Need erinevad seadmed analüüsivad õhku ja määravad kindlaks teie tööruumi õhus oleva saasteaine koguse ja tüübi. Õhukontrollide tulemused salvestatakse seejärel riiklikus andmebaasis(SCOLA andmebaas), mis võimaldab riigiasutustel neid statistilisi andmeid kasutada.
Atmosfäärimõõtmiste ja seire tulemused edastatakse töötervishoiuarstile ja CHSCT-le. Need aitavad kaasa keemiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate riskide hindamisele ja sobivate ennetusmeetmete määramisele.
Kes saab VLEPi kontrollida?
Üldiselt võib igaüks, kellel on olemas õhuanalüsaator, kontrollida oma ruumides olevaid ELVsid. Seaduse silmis ei ole teie testil siiski mingit väärtust, sest te ei ole akrediteeritud. Seepärast on oluline kasutada COFRACi (Comité Français d’Accréditation) poolt akrediteeritud organisatsioone. Need asutused, mis on sõltumatud ettevõtetest, kus teostatakse tehnilisi kontrolle, on akrediteeritud mõõtmisstrateegia koostamiseks, proovide võtmiseks ja analüüside tegemiseks.
Kuidas vältida kokkupuudet ohtlike kemikaalide ja CMR-idega töökohal?

Vastavalt 15. detsembri 2009. aasta määrusele ja korraldustele peab tööandja viima läbi riskihindamise, mõõtes õhu kvaliteeti vähemalt kord aastas ja alati, kui toimub muutus, mis võib mõjutada töötajate kokkupuudet.
Kas VLEPi järgimine on kohustuslik?
Jah, piirava regulatiivse VLEPi ületamine peab kaasa tooma :
- Muude keemiliste mõjurite kui CMR 1A või 1B või täieliku või sissehingatava tolmu puhul kaitsemeetmete viivitamatu rakendamine (artiklid R. 4412-28 ja R. 4412-29),
- CMR-kategooriasse 1A või 1B klassifitseeritud keemilise mõjuri puhultöö peatamine asjaomastel töökohtadel, kuni on rakendatud meetmed töötajate kaitse tagamiseks (artiklid R. 4412-77 ja R. 4412-78).
Kui regulatiivset VLEPi soovituslikku väärtust ületatakse, tuleb läbi viia uus riskihindamine, et määrata kindlaks asjakohased ennetus- ja kaitsemeetmed.
Mida tuleks teha, kui ettevõtte TLV-d ületatakse?

Kui kõnealune VLEP on piirav regulatiivne piirnorm, tuleb viivitamatult rakendada HCAde (ohtlike keemiliste mõjurite) ennetusmeetmeid ja peatada täielikult asjaomased töökohad, kuni on võetud asjakohased meetmed ja kaitsevahendid CMR.
Kui kõnealune VLEP on soovituslik, viib tööandja läbi riskianalüüsi, et määrata kindlaks asjakohased ennetus- ja kaitsemeetmed.
Samuti tasub lugeda: Millised on riskid, kui VLEPi nõudeid ei täideta?
Tööinspektor või kontrollija võib ka paluda ettevõttel lasta akrediteeritud asutusel kontrollida regulatiivset VLEPi.
Akrediteeritud asutus määratleb oma proovivõtustrateegia, mis hõlmab kogu ajavahemikku, mille jooksul töötaja on ohustatud, et rakendada parandusmeetmeid, mida seejärel perioodiliselt kontrollitakse.
Kui esimese mõõtmiskampaania (vähemalt kolm mõõtmist GEH – homogeense kokkupuuterühma kohta) ajal on kõik tulemused alla 10% määratud VLEPist, on selle ületamise oht null ja seetõttu ei ole kahe teise kampaania läbiviimine kohustuslik.
Kui lubatud piirnormid on ületatud, tuleb võimalikult kiiresti võtta parandusmeetmeid ja esialgset hindamist tuleb korrata.
Kui mõõtmistulemus jääb vahemikku 10% TLV-st ja TLV-st, jätkub mõõtmiskampaania. Kolmanda mõõtmiskampaania lõpus analüüsitakse saadud tulemusi, jällegi statistiliste arvutuste alusel. Seega on võimalik järeldada nende VLEPide ületamise tõenäosust ja üldiste ennetusprintsiipide rakendamist.
Tööandjad on kohustatud koostama kõigi oma ruumides käideldavate keemiatoodete loetelu, hindama riski ja koolitama oma töötajaid. Nad peavad vormistama tulemused iga töötaja kohta isikliku kokkupuute lehe vormis, kus on loetletud kõik mõõtmised ja tulemused. Need lehed esitatakse ettevõtte arstile. Need eeskirjad puudutavad kõiki garaaže, keemilisi puhastusseadmeid, puusepatöökodasid, VKEsid, suuri kontserne, puhastusettevõtteid jne.
Millised on riskid tööandjatele, kes ei täida neid kohustusi?
Tööandjatel on suur vastutus. Neil on oht, et tööinspektsioon saadab neile ametliku teatise, kuid eelkõige on nad kutsehaiguse väljakuulutamise korral tsiviil- ja kriminaalvastutusele võetud.
Loetelu keemilistest mõjuritest, millel on siduv regulatiivne töökeskkonna piirnorm (Prantsuse tööseadustiku artikkel R. 4412-149).
2-butoksüetüülatsetaat
2-etoksüetüülatsetaat
Isopentüülatsetaat
2-metoksüetüülatsetaat
2-metoksü-1-metüületüülatsetaat
1-metüülbutüülatsetaat
Pentüülatsetaat
Vinüülatsetaat
Atsetoon Atsetonitriil
Vesiniktsüaanhape
Etüülakrülaat
Metüülakrülaat
Asbest
Veevaba ammoniaak
Naatriumasiid
Benseen Bisfenool A (sissehingamine)
Puit
Brome
Bromometaan (1)
2-Butoksüetanool
Kloor
Klorobenseen
Vesinikkloriid
Vinüülkloriid
Kuusevalentne kroom ja selle ühendid Cr (2014)
Cumene
Tsükloheksaan
Tsükloheksaanoon
1,2-diklorobenseen
Diklorometaan
Dietüülamiin.
N,N-dimetüülatsetamiid
Triklorometaan Trietüülamiin
1,2,3-trimetüülbenseen
1,2,4-trimetüülbenseen
Dimetüülamiin
Dimetüülformamiid
1,4-dioksaan
Etanoolamiin
2-etoksüetanool Etüülamiin.
Etüülbenseen
Kantserogeensed tulekindlad keraamilised kiudained
Fluoriidvesinik
n-heptaan
2-Heptanoon
3-Heptanoon
n-heksaan
Fosforvesinik
Metüülisotsüanaat
Elavhõbe ja kahevalentsed anorgaanilised ühendid
Metüülmetakrülaat
Metanool
2-metoksüetanool (2-metoksümetüületoksü)-propanool
1-metoksü-2-propanool
Metüületüülketoon
Metüülisobutüülketoon
Morfoliin
Dietüüloksiid
Metüül-tert-butüüleeter n-pentaan
Fenool
Fosgeen
Fosfor (pentakloriid) Metalliline plii ja selle ühendid, kui Pb
Tolm, millel ei ole konkreetset mõju
kristallilised ränidioksiidid (vt § 2.2.3 ED 984) kristobaliit kvarts tridümiit
Sulfotep
Süsiniksulfiid
Vesiniksulfiid
Tetrakloroetüleen
Tetrahüdrofuraan
Tolueen
1,2,4-triklorobenseen
