Töökeskkonna ohutegurite ( OEL ) määrus on oluline element keemiliste riskide hindamisel töökohal. VLEP-määruste mõiste mõistmine on oluline, et tagada potentsiaalselt ohtlike keemiliste ainetega kokkupuutuvate töötajate ohutus.
Sommaire
Mis on töökeskkonna piirnorm?
VLEP määruste määratlus
OELV(töökeskkonna piirnorm) on keemilise aine maksimaalne kontsentratsioon õhus, mida inimene võib sisse hingata, ilma et see ohustaks tema tervist. VLEP on kehtestatud töö-, tööhõive- ja integratsiooniministeeriumi poolt ja vaadatakse läbi vastavalt teadmiste tasemele. Need on vahend terviseriskide ennetamiseks töökohal ja on seadusega nõutavate tehniliste kontrollide võrdlusalus (15. detsembri 2009. aasta dekreet nr 2009-1570). Tööandjad on kohustatud järgima VLEPi piirmäärasid, mis on sätestatud Prantsuse tööseadustiku artiklites L.4121-1 ja sellele järgnevates artiklites ning L.4221-1.
VLEP-määruste eesmärk on kehtestada töökeskkonnas esinevate keemiliste ainete kokkupuute piirnormid. Need piirmäärad on määratletud selleks, et kaitsta töötajaid kemikaalide kahjuliku mõju eest nende tervisele. Neid piirnorme järgides aitavad tööandjad ennetada kemikaalidega kokkupuutest tulenevaid kutsehaigusi.
Lühidalt öeldes on VLEP keemiliste mõjurite kontsentratsioonitase töökoha atmosfääris, mida ei tohi teatud aja jooksul ületada. See on kontrollväärtus, mille alusel hinnatakse kokkupuute taset õhus. Seda väljendatakse :
- massiprotsent (mg/m3 või mg keemilisi mõjureid m3 õhu kohta) gaaside, aurude ning vedelate ja tahkete aerosoolide puhul;
- mahuprotsentides (ppm, st miljondikosa) gaaside ja aurude puhul;
- f/cm3 (kiud cm3 kohta) kiudmaterjalide puhul.
VLEP-määruste põhimõte
VLEP-eeskirjade põhielemendid hõlmavad asjaomaste keemiliste ainete määratlust, konkreetsete kokkupuute piirnormide kehtestamist, kontrolli- ja järelevalvemeetmete esitamist ning riskihindamismeetodeid. Need elemendid on sageli üksikasjalikult sätestatud tööseadustikus või riigispetsiifilistes määrustes.
Tööandjad on seadusega kohustatud järgima VLEPi eeskirju. Tööandjad peavad kindlaks tegema töökohal esinevad keemilised ained, hindama nendega seotud riske, rakendama asjakohaseid ennetus- ja kaitsemeetmeid, teavitama ja koolitama töötajaid ning teostama korrapäraseid kontrolle, et tagada kokkupuute piirnormidest kinnipidamine.
VLEP-eeskirjad: piiravad või soovituslikud piirväärtused
VLEPi võib kehtestada töö-, tööhõive- ja integratsiooniministeerium või soovitada CNAMTS (Caisse nationale de l’assurance maladie des travailleurs salariés).
VLEPid eristatakse nende olemuse järgi:
- Reguleeriv (regulatiivse ja soovitusliku VLEPi eristamine) ;
- Tehniline (VLEP 8h või VLEP lühiajaline).
Siduvad regulatiivsed piirväärtused
Piirangulised piirnormid on kehtestatud määrusega ja inkorporeeritud tööseadustikku:
- Artiklis R.4412-149 on tabelis loetletud teatavad ohtlikud keemilised ained (DCA), näiteks CMR-ained (kantserogeensed ja/või mutageensed ja/või reproduktiivtoksilised ained), nagu süsinikmonooksiid, kroomtrioksiid, plii jne.
- Artiklis R.4412-100 on sätestatud siduv VLEP asbestikiudude suhtes;
- Artiklis R.4222-10 on sätestatud piirav VLEP kogu ja sissehingatava tolmu kohta ;
- Artiklis R.4412-154 ja artiklis R.4412-155 on sätestatud kristallilise ränidioksiidi piirav OEL.
Siduvatest ELV-dest ei tohi kinni pidada, vastasel juhul rakendatakse kriminaalkaristusi.
Soovituslikud regulatiivsed piirväärtused
Soovituslikud piirväärtused on kehtestatud määrusega. Need on kavandatud minimaalse ennetuseesmärgina, mis tuleb saavutada.
8-tunnine VLEP
8-tunnise tööalase kokkupuute piirväärtus (8h OELV) on maksimaalne kokkupuute tase, mida mõõdetakse 8-tunnise töövahetuse jooksul. 8h OEL-piiri järgimine hoiab ära keemiliste mõjurite poolt põhjustatud hilinenud mõjude ohu.
Lühiajaline VLEP
Lühiajaline töökeskkonna piirväärtus (STEV) on maksimaalne tase, mis on mõõdetud 15-minutilise võrdlusperioodi jooksul. STEVi järgimine hoiab ära lühiajalise toksilise toime tekkimise ohu.
VLEPi reguleerimise järelevalve
VLEPi kontrolliga seotud määrused on reguleeritud :
- Prantsuse tööseadustiku artiklid R.4412-27 kuni R.4412-31 ohtlike keemiliste ainete kohta (ACD);
- Artiklid R.4412-76 kuni R.4412-80 CMR-ks klassifitseeritud keemiliste mõjurite kohta;
- 15. detsembri 2009. aasta määrus nr 2009-1570 keemiliste riskide kontrollimise kohta töökohal.
Nendes õigusaktides on määratletud mõõtmismenetlused ja kontrolliasutuste akrediteerimissüsteem.
VLEPi järelevalvemenetlused
Vastavalt 15. detsembri 2009. aasta dekreedile nr 2009-1570 tuleb katsetada kõiki keemilisi mõjureid, millel on kohustuslik või soovituslik regulatiivne VLEP . Reguleeritud VLEPiga 1A või 1B klassi liigitatud keemilisi mõjureid peab akrediteeritud asutus süstemaatiliselt kontrollima vähemalt kord aastas või alati, kui esineb muudatusi, mis võivad avaldada kahjulikku mõju töötajate kokkupuutele. Sama reegel kehtib ohtlike keemiliste mõjurite (HCA) suhtes , millel on regulatiivne VLEP, välja arvatud juhul, kui tööandja poolt läbiviidud hindamine näitab, et oht töötajate tervisele on väike.
Atmosfääri seire tulemused salvestatakse riiklikus andmebaasis (INRSi hallatav SCOLA andmebaas) ja need on kättesaadavad :
- töötervishoiuarst ;
- CHSCT ;
- tööinspektsioon ;
- tööde inspektor ;
- sotsiaalkindlustusorganisatsioonide ennetusosakondade töötajad.
Märkus: tolmutaseme mõõtmise ja VLEPi seire tingimused asbesti suhtes on määratletud Prantsuse tööseadustiku artiklites R.4412-104 ja järgnevates artiklites. Kogu tolmu seiret reguleerivad Prantsuse tööseadustiku artiklid R.4722-1, R.4722-2, R.4724-2 ja R.4724-3.
VLEP kontrolliasutused
VLEP-katsetusi peab läbi viima sõltumatu asutus, mille on akrediteerinud Prantsuse akrediteerimiskomitee (Cofrac). VLEPi tehniline kontroll hõlmab 4 teenust:
- Proovivõtustrateegia kehtestamine ;
- Proovide võtmine;
- Proovide analüüs ;
- Diagnoos selle kohta, kas töökeskkonna piirväärtused on saavutatud või ületatud.
Karistused VLEPi eeskirjade täitmata jätmise eest
VLEP-eeskirjade mittetäitmine võib tuua kaasa õiguslikke tagajärgi ja karistusi ettevõtetele. Pädevad asutused võivad mittevastavuse korral määrata trahve, peatada ettevõtte tegevuse või algatada kriminaalmenetluse. Seetõttu on tööandjate jaoks väga oluline järgida neid norme täpselt, et tagada oma töötajate tervis ja ohutus.
TLV-de ületamine ettevõttesiseselt
Siduvate regulatiivsete VLEPide ületamisel peab tööandja :
- peatada töö asjaomastel töökohtadel kuni töötajate kaitsmiseks vajalike meetmete rakendamiseni, kui tegemist on 1A või 1B kategooria CMR-töötajaga (Prantsuse tööseadustiku artikkel R.4412-77);
- Võtta viivitamatult meetmeid töötajate kaitsmiseks ACD korral (Prantsuse tööseadustiku artiklid R.4412-11 ja R.4412-12).
Kui soovituslik VLEP on ületatud, peab tööandja viima läbiriskianalüüsi , et määrata kindlaks asjakohased ennetus- ja kaitsemeetmed:
- Vastavalt Prantsuse tööseadustiku artiklile R.4412-78, kui tegemist on 1A või 1B kategooria CMR ;
- Vastavalt Prantsuse tööseadustiku artiklile R.4412-29 on ACD puhul.
Tagajärjed ettevõttele
Tööandjad on seadusega kohustatud tagama oma töötajate tervise ja ohutuse (Prantsuse tööseadustiku artikkel L.4121-1). See kohustus hõlmab ennetus-, teavitamis- ja koolitusmeetmete rakendamist. Selle raames peab tööandja korrapäraselt hindama iga töökoha tööga seotud riske, mis hõlmab VLEPi tehnilist kontrolli. Tööandjat võib vastutusele võtta, kui ta ei täida VLEPi eeskirjadest tulenevaid kohustusi.
Kui kohustuslikku VLEPi ületatakse, toob kriminaalkaristus tööandjale kaasa :
- Kuni 10 000 euro suurune trahv;
- Üks aasta vangistust ja 30 000 euro suurune trahv korduvkuritegude eest.
Trahvi kohaldatakse nii mitu korda, kui palju on töötajaid, keda rikkumine puudutab (tööseadustiku artikkel L4741-1). Kutsehaiguse või tööõnnetuse korral (mis on toimunud või võib toimuda) vastutab tööandja tsiviilõiguslikult. Vastavalt tavaõiguse eeskirjadele (Prantsuse tsiviilkoodeksi artikkel 1231-1) peab tööandja, kes ei täida oma ohutuskohustust, hüvitama töötajale tekitatud kahju (sealhulgas ärevusega seotud kahju).
Vastavus
VLEP-määruste järgimiseks peavad ettevõtted järgima mitmeid samme. Esiteks peavad nad viima läbi oma töökeskkonnale omase keemilise ohu hindamise . Seejärel peavad nad kehtestama asjakohased ennetus- ja tõrjemeetmed, näiteks asendusainete kasutamine, ventilatsioon ja töötajate koolitamine. Lõpuks on oluline viia läbi korrapäraseid auditeid, et tagada kokkupuute piirnormide pidev järgimine ja vajaduse korral ajakohastada kontrollimeetmeid.
Auditi- ja kontrolliprotsessid mängivad olulist rolli VLEPi eeskirjade järgimisel. Nende auditite käigus kontrollitakse ennetusmeetmete rakendamist, jälgitakse kokkupuute taset, tehakse kindlaks parandamist vajavad valdkonnad ja tagatakse vastavus kehtestatud standarditele. Auditeid võivad läbi viia töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas spetsialiseerunud sise- või välisasutused.
Muudatused VLEPi määrustes
VLEP-eeskirjad seisavad silmitsi pidevate väljakutsete ja muudatustega. Tehnoloogia ja teaduse areng ning uued tööstuses kasutatavad keemilised ained tähendavad, et kokkupuute piirmäärasid ja kontrollimeetmeid tuleb korrapäraselt ajakohastada. Pädevad asutused peavad olema valvsad ja reageerimisvõimelised, et vastata uutele väljakutsetele töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.
Kokkuvõtteks võib öelda, et VLEP-eeskirjad on olulised keemiliste riskide hindamiseks ja kontrollimiseks töökohal. See pakub tööandjatele märkimisväärset kasu tervisele, ohutusele ja mainele. Täites õiguslikke kohustusi ja kaitstes töötajaid, saavad ettevõtted tagada tervisliku ja ohutu töökeskkonna. VLEP-määruste järgimine nõuab riskihindamist, asjakohaseid kaitsemeetmeid, regulaarseid auditeid ja kohandamist muutuvate õigusaktidega.
